Pärast Buddha surma jäi budistlik sangha (kloostrikogukond) keskele Gangese orgu, levides järk-järgult oma iidsest südamest. Kanoonilistes allikates on registreeritud erinevad nõukogud, kus kloostri Sangha luges ja korraldas Buddha õpetuste suuliselt edastatud kogusid ning lahendas kogukonnas teatud distsiplinaarprobleeme. Kaasaegne stipendium on seadnud kahtluse alla nende traditsiooniliste aruannete täpsuse ja ajaloolikkuse. Traditsiooniliselt öeldakse, et esimene budistlik nõupidamine toimus vahetult pärast Buddha Parinirvanat ja seda juhtis Rājagṛha (tänane Rajgir) kuningas Ajāthaśatru toel üks tema vanemaid jüngreid Mahākāśyapa. Charles Prebishi sõnul on peaaegu kõik teadlased selle esimese nõukogu ajaloolikkuse kahtluse alla seadnud.Väidetavalt põhjustas see Sangha esimese skismi Sthavirasse (vanemad) ja Mahasamghikasse (Suur Sangha). Enamik teadlasi nõustub, et skismi põhjustasid lahkarvamused vinaya punktide üle (kloostridistsipliin).
Authors: Willem Brownstok
Belongs to collection: Budismi ajalugu: Algusest kuni languseni Indias
Pages: 86